Huntämblik ei püüa oma saaki võrguga.
Ta valvab saaki
liikumatult ning sobival momendil ründab kiiresti ja
haarab sellest tugevate
esijalgadega kinni.
Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki
ning nõrutab ohvri kehasse mürki,
mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks.
Mürginäärme nõre mõjub osaliselt ka seedemahlana,
mis lagundab umbes tunni
ajaga ohvri sisikonna.
Seejärel imeb ämblik juba osaliselt seedunud ohvrit
ning
saakloomast jääb järele ainult kest.
Selline on elu...
Ma ei tea, kas mina oleks suutnud sellist hiiglast nii kaua jälgida... aga Sina oled tubli olnud ;) Ja seda infot, mis siin kirjas, oli hea teada :)
VastaKustutaLooduse pildistamise juures on tore just see, et lisaks kaunitele loodusvaadetele jälgid teinekord mõnda objekti pikemalt ja hiljem, kui endal teadmisi väheks jääb, viid end hiljem kasvõi interneti vahendusel kurssi, et mille või kellega tegu ... ühesõnaga toredad hetked ja harivad pealegi :)
VastaKustuta