24. september 2011

Sügise hakul

Vanemate talu lähedal metsas on alati olnud mõnus pisut ringi vaadata ja vaikust nautida. Seal on mulle tuttavad nii sitikad-satikad, lilled, kivid, põõsad ja puud...
Ka kännud! Mõtlesin just täna selle peale, nähes kändu, millest eelmisel aastal pildi tegin. Praegu nägi ta välja täpselt samasugune.
Mida seekord nägin, näitan teilegi!
Kännupess (Fomitopsis pinicola)
Hiljem kodus olles mängisin pisut ka lihhenoloogi ja pakun, et tegemist on lihakarva porosamblikuga (Cladonia carneola). Kellel huvi on, võib ka asja uurida näiteks sellelt lingilt.
Siin aga nautisin päris pikalt, uudistades ühe torikseene all olevaid veepiisku, mis tilkusid nagu vihm katuseräästast.
Üraskid aga olid mulle puutüvele jätnud teate ...
et kodutiigil mängib pilvetaha loojuv päike veel päeva viimast vaatust...

12. september 2011

Okkaline tee

Okkaline saab olema minu tee püha tõe juurde

kui takerdun mõnesse muresse suurde.

Seetõttu seadsin end tuulele sappa,

mis kandis mind Alema rappa.

Nägin tuul oli lennutand lehti,

mis peatunud koldade sees

ja kolla varjule valguses kehtis

sama kuju, mis oli tal ees.

Oli murakas sügise värvi

ja kanarbik poosetas õites.

Aga mina olin puhanud närvi,

mis must oli siia sõites.