28. september 2012

Suvel maal

Peale jaanipäeva, veidi enne puhkust,
algas minu suvi maal.
Ja oh seda uhkemat uhkust-
sai seemned maha pandud aiamaal!
 Küll peterselli
ja põldoa,
herne
ja tilli,
peedi, kapsa ja kaali...
Maasikatel kasvas sel aastal esimene saak,
mis tõotas tulla rokokoo stiilis praak!
Ema tomatitaimed kasvasid kasvuhoones
ja minu kurvastuseks olid nad nii  kaua toored!
Mis tärkama pidi, see tärkas
ja mullast ülesse ärkas!
Jõudsalt sirgusid taimed kiviktaimlates
ja täitis õde nende vajadusi ette aimates.
Jäi pildistamise rõõm ainult minule,
neid pilte nüüd näitangi Sinule!
 Mõnedel asjadel näis eluvaim olevat sees,
kui paistis, et päike  ämblikuvõrkude vahel kees...
 
ning kui isal oli silme ees uus siht
kanda vanadele asjadele peale uus värvikiht.
Meie aia taga sirgus teravili ja mesiklill
kuid sees kõrgus kirjuhein ja piimalill.
 Mustad mullamutid elasid oma musta mutielu
 ja vana koer Kuti oli kohas, kus käis melu.
Kui kartul õitses, kaugelt külalised tulid,

kes ülbelt käitusid, kui vanad sulid.
Kuigi ootamatuid külalisi astub läbi harva,
 tundis süda ikka rõõmu, nähes värve mitut karva.
Tuulehaugid ei jäänud sel suvel suitsetamata 
ega  saunakorstna suitsu- ja päikesemäng imetlemata.
 Ei jäänud puukuuri ladumata puud
ega tühjaks keldri salve suud.
Ei jäänud söömata  punased tomatid,
ega mahlased  sõstrad.
 Ei jätnud ka need kivisilmad mõttes olijat ehmatamata.
Kuid...
unistuste kiilipilt jäi tiigikaldal tegemata
ja tigude kohalejõudmine nägemata.
Sel suvel ma kurvastasin, et seenepildil on murutipud niidetud,
 kuid augustis üllatusin -lupiin õitseb! Ole Sa kiidetud!
 Läheks ilmselgelt looja enne päike,
kui ma kirjeldaksin vanemate käike...
oma koduaias koidust pimedani,
lõhnavast kevadest suve ja sügiseni...
 
Nüüd suvele alla tuleb tõmmata joon,
sest sügisel algavad teistsugused lood!
Neid hetki ma sinuga jagada soovisin,
tahtsin küll paremini ... usu, ma proovisin!
Kaunist sügist!