30. aprill 2011

Looduselamused Lahemaalt

Kes teist poleks kuulnud või käinud Sagadi mõisas, kus toimivad koos metsamuuseum, mõisa muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Just see, et Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets, viis kaudselt mindki paariks päevaks sinna, kuna osalesin ühel loodushariduse vahendamise koolitusel.

Ilus ilm, meeldiv seltskond, Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, armastuse sümbolina rajatud tiik, kevadine linnulaul, kaunid mõisakompleksid ... mis sa hing veel ihkad!
Järgnevalt jagan teiega mõningaid hetki, mida jäädvustasin mõisa lähiümbruses ning mõisa ja mere vahelistel laantel.
Mõnusa naudingu pakkus Altja jõe nõlvadel ja orus kulgev loodusrada, tutvustades sealseid elukooslusi.
Näha oli kobraste tegevusjälgi - kopratamme, kaldanõlva rajatud urge ja näritud puid.
Mind aga köitsid jällegi väiksemad tegelased
Sai käidud ka Altja neemel, kust oli näha, et meri polnud veel jääst vabanenud.
Madalas merevees uhkeldas 22,6 meetrise ümbermõõduga rändrahn, mil nimeks Altja titekivi ehk Altja suurkivi.
Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.
Stressirohke argipäeva vastu ei aita mitte miski paremini kui tavapärasest rütmist välja astumine ja loodusega ühte hingamine.

25. aprill 2011

Looduse Aasta Foto 2011



Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kutsusid kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel “Looduse Aasta Foto 2011”. Selle aasta fotovõistlus oli pühendatud ÜRO poolt väljakuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale. Võistlusele Looduse Aasta Foto 2011 saabus pilte 1850 autorilt, nende seas ka minu pildid.

Üks minu fotodest "Sõnajala lapselaps" kategoorias
"Vormimängud looduses" pälvis imekombel žürii tunnustuse.



Teisi Looduse Aasta Foto võitjate pilte näed siit:
http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169

Soovin teiega jagada oma rõõmu ja öelda,
et lihtsalt alatu oleks end mitte tunda õnnelikuna!





11. aprill 2011

Voolavad, voolavad kevadised veed...


Pühapäeval olid Keila-Joa parkimisplatsid ning teeveered autosid täis.

Uudistajad oli palju, sest vaatepilt, kuidas üks Eesti suuremaid ja ilusamaid jugasid murrab teed mereni oli imetlusväärne ja võimas.

Keila joa lähedal üle jõe viiva rippsilla raskete rauast käsipuukettide küljes ripuvad kümned ja kümned tabalukud, mis on sinna igavese truuduse märgiks kinnitatud.

Kes veel pole jõudnud, siis nüüd on küll õige aeg suund Keila-Joa poole võtta!