10. veebruar 2019

Saula Siniallikatel Tölp´ile meelehead viimas 9.01.2019

Laupäeval käisime Üllariga esimest korda avastamas Saula Siniallikaid ning loomulikult sai ka  Tölpile meelehead viidud ja paremat tervist palutud. Kui aus olla, oli  pildistamiseks ja väljaminekuks ikka tõelsielt kehv ilm  - sadas vihma ja lörtsi ning lisaks oli väga libe ning tuuline. Kui aga valida kahe asja vahel, et kas passida kodus või midagi ette võtta, siis sai valitud viimane. 
Saula Siniallikad erinevad nii oma värvilt, kui ka mõõtmetelt. 

Esimene allikas, mis kannab nime Siniallikas on rohekassinine. 

Selle allika läbimõõt on 12-13 meetrit ning see on 3-4 m sügav. 





 Teine allikas on pruunikasmust ja kannab nime Mustallikas.
Allika põhjas esineb rohkesti vee "üleskeemise" kohti, n.n. grifoone.
 Kolmas allikas, mis on hallikassinine, kannab nime Valgeallikas. 
 Selle allika kaldad olid väga kõrged ning kuna kohati oli ka libe, 
 oli seal liikumine ja pildi tegemine päris keeruline.
  Kuigi olid meil mõlemil jalas ka "jääkassid", 
 oli oht kallaku peal käpuli käia. 
 Rahvasuu pajatab, et Siniallika vesi tegevat kõik haiged terveks,
 kui neisse helmeid, raha või hõbeehteid ohverdada. 
 Kui aga ei ohverda, võib Harjumaa haldjas siniallika Tölp koju järgi tulla... 
 Loomulikult sai pisut kukrut kergendatud ning kae imet -
 hommikused hädad kadusidki peagi kui tina tuhka!

Allikate vesi voolab Pirita jõkke

Saula Siniallikad jätsid meile väga hea mulje ning kindlasti soovime sinna ühel päeval tagasi minna, no siis, kui pildistamiseks on ideaalsed tingimused ning kõik vajalik varustus on kenasti kaasas. Sel korral jäi kahjuks koju maha statiiv, mida oleks hädasti vaja läinud.  Kuigi Üllaril oli ka droon kaasas, jäid tuule ja vihma tõttu sel korral lennutunnid tegemata. Parem karta, kui kahetseda. 
Siin aga üks Üllari peegelkaameraga tehtud pilt:
 Tänud, et meiega selle väikese tripi läbi meie piltide kaasa tegite

 ning vahva oleks, kui ka ise kohale lähete, sest oma silm on ju kuningas!
Järgmise korrani :) 

28. jaanuar 2019

Pisut pilte Puise poolsaarelt 27.01.2019

Möödunud külmal nädalavahetusel oli meil asja Puise poolsaarele, mis asub Lääne maakonnas, Matsalu rahvuspargis. Kuna  kaasa sai võetud ka fotokaamera, siis loomulikult said tehtud  mõned pildid, mida teiega jagada soovin.


Eelmise suve ülipalavate ilmadega oli Puise peaaegu meie igapäevane sihtkoht, 
sest just seal leidsime olevat maailma parima liivaranna ja puhtama merevee!
 Nüüd aga olid väljas korralikud miinuskraadid ning väga pikalt ei tahtnudki järjest külma käes olla. 
Puise poolsaarel leidub palju rannaniite ning idaosas on  kunagised puisniidud  asendunud salumetsaga.
 Just selles paigas olen  kevadeti märganud palju linnuvaatlejaid, sest siis lendab üle rannikumere sadu tuhandeid meist põhja pool pesitsevaid veelinde. Suurem osa neist  teeb siin ka pikema peatuse. 
Siin kalavõrguga pildi juures saan edasi jutustada ka ühe vahva legendi, mis jutustab Matsalu lahe lestadest: kunagi elanud Matsalu lahes Puise nina all rohkelt lestakala, mida Kiideva kandi kalamehed  usinalt püüdmas käinud. Lestarikkus meelitanud aga siia kaugemaidki mehi: head kalasaaki tulnud nõutama kuuralased. Kiideva meestele säärane asi loomulikult ei meeldinud ning nad püüdnud võõraid minema ajada. Kuuramaa mehed öelnud seepeale: "Me küll läheme ära, aga lestad võtame kaasa!" Pärast seda pole Matsalu lahes enam lesta olnud.
 
 Saladuskatte all ütlen, et see ja veel nii mõnigi pilt on tehtud otse autoaknast!





 
Puisest viib Kiidevasse matkarada, mille ääres kasvab looduskaitsealune Lõpre tamm ning selle käigu võtame me sellel aastal igatahes kindlasti ette! 
Mõnusaid talviseid hetki teile, sõbrad! :) 😄 





6. jaanuar 2019

Väike Noarootsi tuur 6.01.2019

Ennelõunasel ajal kodunt sõitma hakates ei teadnud me Üllariga veel täpselt, kuhu minek, kuid nagu tavaliselt, sai kaasa pakitud  kogu kola ehk siis foto- ja droonivarustus, kohvi- ja teetermosed ning ühtteist näksimist. Ega me suurt pead ei vaevanudki sellega, et kuhu minna, vaid võtsime vabalt. Suurele maanteele jõudes oli valida,  kas keerata Tallinna või Haapsalu poole...no ja nagu ikka, asuvad meie lemmikpaigad just Läänemaal ning sinna me auto ka täna sõitis. 
Teele asudes oli ilm suht tuulevaikne ning pilves. Palivere kandis tuli päike pilvede vahelt piiluma ning lisas taevalaotusesse kaunist ja kevadist sinist värvitooni, tehes ilma pisutki rõõmsamaks!  Oli pisutki lootust, et ehk jagub seda värvi ka pildistamise ajaks. Mõni aeg tagasi sattusime Noarootsi poolsaarel Kronnsaare otsingutel lõpuks Elbiku ja Rooslepa rannale ning mõlemas paigas meile meeldis - seal oli, mida vaadata ja pildistada. Täna leppisime kokku, et lähemegi  Rooslepa randa. 


Täna oli seal võrreldes eelmise korraga lund rohkem
  ja kividki olid uhkes pidurüüs, kohe päris pitsilised!
  Kuna tuul oli drooni lendulaskmiseks sobiv, siis pildistasimegi Üllariga nii,
 et mina maa peal ja tema.... hi-hii -samuti maa peal aga pildid on pisut kõrgemalt tehtud.

Igatahes oli seal rannas väga ilus ja ma usun, 
 et eeloleval suvelgi satume sinna uudistama! 












 Suureks kurvastuseks peab ütlema, et selle pärastlõuna edasistel seiklustel 
 sattusime  mitmeid kordi  silmitsi märkidega "ERAMAA" 
ning meele tegi see ausalt öeldes päris mõruks. 
Seetõttu jäi käimata näiteks Ramsi poolsaare tipus 
-paigas, kus oleme mitmeid kordi suvel koos perega telkinud ja puhanud. 
Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, 
millest on õigus osa saada igaühel.
Kurb, kui see nii ei ole ja kurb, et on olemas inimesi, kes loodust reostavad 
ning nende tõttu ka need ERAMAA sildid igale poole tekivad.


Tegime väikese põike ka Österby sadamasse.  Akvatoorium oli üleni jääs.
 Kui suvel on siin iga ilmaga näha kalamehi  ning sadamas on alati mõni paat või ujuja,
 siis täna oli see paik justkui mahajäetud.

Päevad on veel lühikesed ja lühike oli ka meie tänane tripp.


Järgmise korrani, sõbrad!
Ringa ja Üllar

2. detsember 2018

Õmma rabas, Lao järve ääres

Käisime täna, 1.advendi pärastlõunal Õmma rabas. Arvestasime Üllariga, et seekordne käik oli neljas kord, kui seal käisime. Tänane ilm oli suht hall ja eriliselt häid pildistamistingimusi ei olnud, kuid usun, et Üllariga kahepeale kokku võib küll meie piltidest ühe blogipostituse teha.















Muidugi panime end kirja ka sellesse vahvasse raamatusse, kus oli sissekandeid lausa kolmes keeles!

Kõige lõppu kopeerin kohalesõitmise õpetuse siit lehelt: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/omma-raba-metsaonn


Kohalesõitmise õpetusSõita Risti-Virtsu maanteel (tee nr 10) Virtsu suunas 3 kilomeetrit kuni Kaskaluse teeni, mille äärde saab parkida teepervele auto. Edasi liikuda jalgsi kas GPS-i või kaardi ja kompassi järgi.
KoordinaadidLong-Lat WGS 84
laiuskraad: 58.9759388
pikkuskraad: 24.1021972


Soovime teile vahvaid elamusi looduses!
Ringa ja Üllar