22. mai 2012

Toomepuu õitsemise aegu...

Rahvasuu ütleb, et maikuus, toomingate õitsemise ajal on ikka külm. 
Kas see ka päriselt nii on ei oska öelda,
kuid vanarahvatarkustel kipub ikka oma tõetera sees olema.
Toominga õitsemise järgi arvestas talurahvas soodsat aega kartulipanekuks.


 Nii ka meie pere, kuid lisaks sai uuritud, kas aeg ka kuufaaside poolest sobib. 
Minu kallis ema peab seda väga tähtsaks, et mis maapeale peab kasvama, 
pannakse maha noorel e. kasvaval kuul ja mis maa alla peab kasvama, 
seda tuleb maha panna pärast täiskuud, et taimel oleks aega juuri sirutada. 
Pean tunnistama, et eelmisel aastal jälgisin külvikalendrit hoolega
ja saagi üle nuriseda ei saanud
 ja  ei ole see vist ikka päris nii, et kes kevadel külvab,
see tingimata ka sügisel lõikab.


 Kui kartulipanek meenutab kartulimardikate olemasolu,
siis tagasi tulles toomingate juurde, 
võib ka temast rohkem muret, kui rõõmu olla.
Toomingat on peetud halvaks naabriks viljapuudele: kardetakse, et meelistoidu lõppedes lähevad röövikud üle õuna- või ploomilehedieedile.


Emadepäeval sai  maakodu teeperve istutatud 12 kaske ja peale tunniajast kartulipanekut oli päris mõnus murul lesida ja tehtut nautida!

Loodan, et minu silmad  näevad sedagi, kui järeltulevad põlved 
suurte kaskede alt varjulist paika ja kosutust otsivad.

10. mai 2012

Kaua tulnud kaunikene

Ma ootasin sind ammu
ja nüüd leian Sind igal pool üles-

küll lõhnavas kaasikus,

küll hämaras kuusikus

 ja krooksude kraavis, metsa all.

                    
Ka igas avanevas säravas õies

ja arglikus liblikas

tunnen ma Su ära!
Aitäh, et tulid!