28. juuni 2011

Peale jaani...

Peale jaanipäeva selgus, et heal sõbral on veel kokkukuhjatud jaanilõke põletamata ja seetõttu sai see plaani võetud ühes sauna ja grilliga.
Senikaua, kuni saun soojenes ja väike seltskond tule ääres omavahel juttu puhus, oli mul võimalus eemalduda... Ikka selleks, et veidi ringi vaadata ja mõned klõpsud teha!


Põlluäärsel niidul võis leida hulganisti harilikku imikat (Anchusa officinalis), mis oli vaieldamatult üks mu lapsepõlve lemmikutest. Tihtipeale sai neid lilli emale vaasi korjatud ja sellest valmisid nukkudele nii mõnedki maitsvad salatid. Hea, et mu kallikesed ikka terveks jäid, sest väidetavalt on selle taime osad inimesele mürgised.
Siin on aga üks kollaseõieline põlluumbrohi. Kuna alles hiljem hakkasin arutlema, kas tegu on põldsinepi või põldrõikaga, mis on äravahetamiseni sarnased, jään seekord tema täpse määramisega jänni.

Naat (Aegopodium podagraria). Alati uhkelt püsti ja kunstipärane! Maandumispaik paljudele toredatele putukatele!
Kui ma peale neid jaane ja grillimisi peaksin aga taimetoitlaseks hakkama, siis naati ma sööma küll ei hakka. Tema maitse pole lihtsalt võrreldav tema välimusega!
Pikalt veetsin aega põualiblika (Aporia crataegi) ja äiatariõie (Knautia arvensis) jäädvustamisel, sest kaks vahvat krantsi olid minuga tähtsalt ringkäigule kaasa tulnud. Perenaine ütles hiljem seepeale, et temaga pole küll koerad talupiiridest kaugemale tulnud! Loomulikult tahtsid koerad, et ma neile rohkem kui pildistamisele tähelepanu osutaksin ja nii nad mind nügisidki- üks ühelt poolt küünarnukki, teine teiselt poolt :)
Õnneks oli liblikas õiel väga pikalt ja rahulikult. Imestan, et ka koerad ei suutnud teda ära ehmatada.
Äiatari kutsutakse rahvasuus ka jaanililleks ja väidetakse, et tal on jaaniööl nõiduslikud võimed. See olla vanasti seisnenud selles, et noored neiud teinud omale neist lilledest pärgi ja läinud jaaniööl nelja tee ristumiskohale, kus sai saladuslikul moel ennustada endale tulevikku. Oh oleks ma nooremana seda teadnud... :) Põualiblikaga seoses aga öeldakse rahvapärimustes, et temaga kohtumine võib tähendada kas head õnne või viletsat elu. Minu puhul tähendas see aga kindlalt head õnne- kohe algab ju PUHKUS!
Ilusat suve!

21. juuni 2011

Peale vihma

Peale äsjasadanud vihma lõhnab värskelt nii aed, mets kui põlluveer...
Kõikjal, kuhu vaatad, moodustavad veepiisad põnevaid mustreid.


On lausa vedamine, kui pilvede vahelt piiluvad päeva viimased päikesekiired,
mis pisikesed veepiisad särama löövad.

Liikudes kaameraga märgade lillede vahel, on eneselgi pesust tulnu tunne!

Mõnusaid elamusi läbi vihmavee !

10. juuni 2011

Järve ääres

Lapsed teevad kõik endast sõltuva selleks,
et olla ümbritseva maailmaga ühenduses viisil, mis toidab nende hinge.

Nad lubavad endal tunda vabaduse ja kerguse tunnet.

Seda võiksime neilt lausa õppida!

1. juuni 2011

Kevadised õied Vol.2

Kevadised õitsejad köidavad mind jätkuvalt oma iluga,

kuid kahjuks hakkavad nii mõnedki neist pikkamööda närbuma.


Sellel pildil on üks imeliselt lõhnav nartsiss,
mis igal kevadel rõõmustab eriti mu ema,
sest see on talle mälestus oma emast.

Aaskannike (Viola tricolor) hakkab õitsema varakult
ja tema ilu saab nautida kuni septembrini välja.


Olid ajad, kui see lill oli meie aia liialt enda valdusesse võtnud...
nüüd hoiame me igat taime nagu silmatera!



Rododendron, mis üllatusena kuulub kanarbikuliste sugukonda,
on samuti omaette vaatamisväärsus!


Õitest väljaulatuvad tolmukad on nagu uudishimulikud silmapaarid,
kaelad õieli!

Ja ei saa ma üle ka oma võilillehullusest. Nad on alati kaunid!


Lisan siia lõppu ka ühe video: "Võilille elu", mis on valminud BBC sarja "Taimede salajane elu" operaatori Neil Bromhall´i poolt.


Võilillega toimuv on üles võetud stuudios ühe kuu jooksul, fotosid on tehtud 5 - 45-minutiste ajavahemike järelt ning fotod on lõpuks liidetud ühiseks pildireaks. Põnev ettevõtmine!