21. veebruar 2019

Soomaa 17.02.2019

Möödunud pühapäeval, päev pärast Ida-Virumaa trippi,  otsustasime põgeneda sohu, täpsemalt  Soomaale! Kui aus olla, siis tõuke minemiseks andis üks eelmisel päeval nähtud  droonifoto, kus oli näha, et Soomaal on vett juba parasjagu ning miks mitte minna ja oma silmaga asi üle vaadata. Eelmine kord, kui 2017. aasta oktoobris Soomaal käisime oli sügis ning SIIA vajutades näed  seekordset blogipostitust, mil külastasime Meiekose tamme metsaonni,  Ingatsi õpperada, Tipu küla koprarada, Tohvri küla, Oksa küüni-metsaonni ümbrust ja Öördi raba. 
Nüüd aga oli õnn meie õuel ja käisime esimest korda  Tõramaa puisniidul.


Üllaril olid sel korral head pildistamistingimused  ja minuarust 
tulid droonipildid väga ilusad (no minu käsi on ka ju mängus).
 Tema lahkel loal panen meie mõlemi pildid siia ritta, 
sest mulle tundub, et üks täiendab teist ja koos mõjuvad need terviklikult.  :)

   









 
Terasema silmaga vaataja võib märgata, et osad Tõramaa puisniidu pildid 
on tehtud teisel ajal - jah, me olime Soomaalt juba lahkumas, 
kui otsa ringi keerasime ja läksime tagasi loojanguvärve püüdma.  












Järgnevad pildid on tehtud Tipu külas, Läti lõkkekohas, 
kuhu on ehitatud uhke vaatetorn,
 millest avaneb  vaade avaratele luhtadele.
Soomaal ringi sõites kõnetas mind üks koht, 
kus soovisin pilti teha ning olin kindel, 
et ka droonipilt selles kohas võib põnev olla. 
Tulemus on siin - vägev, eksole!


Alloleval pildil oleme aga üle põllu minemas jõe äärde, 
kus jäärüsi on jäänud pidama 
 ning  jõevee vaba voolamine on häiritud.  
Kodu poole teel olles, pisut enne Tori põrgut palusin peatust. 
Haarasin autost kaamera ja statiivi ning hakkasin liikuma mööda teeäärset lumevaipa  parema kaadri saamiseks  jõe poole ... 
kuni mu jalad vajusid supsti sügavale, 
sügavale lumme....no lausa puusadeni välja!  
Küll oli naljakas :)   Aga pilt sai tehtud!
Hea tuju ja ilusate mälupiltidega  täidetuna tuli tõdeda, 
et Eestimaa loodus on kogu oma hoomamatus mitmekesisuses suurepärane koht,
 kus võtta aeg maha ja lõõgastuda töönädalast. 


Peatse kohtumiseni!

Ontika pankrannik, Valaste, Sillamäe, Narva - kaunid paigad Ida - Virumaal 16.02.2019

Möödunud laupäeva hommikul piilusin kardina vahelt õue  ning seejärel ütlesin Üllarile:  „Hakkame nüüd ruttu minema“,  omamata vähematki ettekujutust KUHU. 
Fotokaamerate-drooni-statiivi-soojade riiete- kohvi-tee-võileibade- ja ei tea veel mille muu saja asja kokkupakkimise käigus otsustasime,  et sõidame Ida-Virumaa poole.  Kuna me just päikesetõusu ajaks end sinnapoole kohale ei seadnud, oli selge, et mingit erilist pildisaaki me seekord ei püüa,  kuid sellegipoolest laen siia jutu illustreerimiseks üles mõningad pildid,  mis me Üllariga tegime. 
Otsustasime teist korda külastada Ida-Virumaa rannikut kaunistavat  Eesti kõrgeimat juga – Valaste juga.
Siin üks Üllari  ülevaatlik droonipilt vaatega Narva poole
 Esimest korda käisime seal 2013 jaanuaris 
ning SIIA vajutades saab näha pilte eelmisest käigust. 
2013. aastal oli joa vaateplatvorm ja selleni viiv trepp  suletud, 
sest selle konstruktsioon oli kokku kukkunud. 
Nüüd oli aga meie üllatus suur, kui selgus, et sinna oli rajatud 
uus ja uhke trepistik ja väike matka-õpperada.
Uus trepp on ehitatud lausa mereni välja
 ning oma uhkete "jääkassidega" oli seal päris äge krõbistada. 
Pildil on küll ilma lume ja jääta trepiastmed, 
kuid enamuses olid need astmed lund ja jääd täis ning ülilibedad. 

 Meri oli jäävaba ning ülevalt pangalt oli sinna tulnud palju inimesi,

 kes kõik kitsal rannaribal ringi liikusid ning enamuses selfisid tegid.



 

Edasi liikusime Sillamäele, kust läbi sõites 
sattusime Mere puiestee treppidele ja uhkele bulvarile. 
 Päike kuldas maitsekalt tänavakive 
ning taevalaotuses uhkeldasid imekaunid pilved. 
 Narva jõudes olid valgusolud sarnased -
 seekord kuldas Päike  veepinda Narva jõel,
vedades Jaanilinna poolt kuldseid triipe Eestimaa poole
ning ...
"Üle linna sõudsid vanaaegsed pilved
meenutades maapealseid asju ja mõtteid...
Pilved kujutasid igasugu asju:
möödund aegu, noorusarmastust, 
vennaviha, tulevasi aegu,
sõprust, kirjandust,
---
pilvi."

(teate ju küll seda Juhan Viidingu luuletust)

Õhtul koju jõudes näitas auto spidomeeter selliseid numbreid...(528,8 km :) )
ehk siis kell oli piisavalt vara, 
et järgmise päeva tripiks välja puhata :)

Järgmise korrani, sõbrad!