Väike Noarootsi tuur 6.01.2019

Ennelõunasel ajal kodunt sõitma hakates ei teadnud me Üllariga veel täpselt, kuhu minek, kuid nagu tavaliselt, sai kaasa pakitud  kogu kola ehk siis foto- ja droonivarustus, kohvi- ja teetermosed ning ühtteist näksimist. Ega me suurt pead ei vaevanudki sellega, et kuhu minna, vaid võtsime vabalt. Suurele maanteele jõudes oli valida,  kas keerata Tallinna või Haapsalu poole...no ja nagu ikka, asuvad meie lemmikpaigad just Läänemaal ning sinna me auto ka täna sõitis. 
Teele asudes oli ilm suht tuulevaikne ning pilves. Palivere kandis tuli päike pilvede vahelt piiluma ning lisas taevalaotusesse kaunist ja kevadist sinist värvitooni, tehes ilma pisutki rõõmsamaks!  Oli pisutki lootust, et ehk jagub seda värvi ka pildistamise ajaks. Mõni aeg tagasi sattusime Noarootsi poolsaarel Kronnsaare otsingutel lõpuks Elbiku ja Rooslepa rannale ning mõlemas paigas meile meeldis - seal oli, mida vaadata ja pildistada. Täna leppisime kokku, et lähemegi  Rooslepa randa. 

Täna oli seal võrreldes eelmise korraga lund rohkem

  ja kividki olid uhkes pidurüüs, kohe päris pitsilised!

  Kuna tuul oli drooni lendulaskmiseks sobiv, siis pildistasimegi Üllariga nii,

 et mina maa peal ja tema.... hi-hii -samuti maa peal aga pildid on pisut kõrgemalt tehtud.

Igatahes oli seal rannas väga ilus ja ma usun, 

 et eeloleval suvelgi satume sinna uudistama! 

 Suureks kurvastuseks peab ütlema, et selle pärastlõuna edasistel seiklustel 
 sattusime  mitmeid kordi  silmitsi märkidega "ERAMAA" 
ning meele tegi see ausalt öeldes päris mõruks. 

Seetõttu jäi käimata näiteks Ramsi poolsaare tipus 

-paigas, kus oleme mitmeid kordi suvel koos perega telkinud ja puhanud. 

Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, 

millest on õigus osa saada igaühel.

Kurb, kui see nii ei ole ja kurb, et on olemas inimesi, kes loodust reostavad 

ning nende tõttu ka need ERAMAA sildid igale poole tekivad.

Tegime väikese põike ka Österby sadamasse.  Akvatoorium oli üleni jääs.

 Kui suvel on siin iga ilmaga näha kalamehi  ning sadamas on alati mõni paat või ujuja,

 siis täna oli see paik justkui mahajäetud.

Päevad on veel lühikesed ja lühike oli ka meie tänane tripp.

Järgmise korrani, sõbrad!

Ringa ja Üllar

Minu merepidu

Mul ei olnud mõttes siia nii tihedalt sissekandeid teha, kuid nädalavahetusel toimunu väärib seda vist küll.

Ilm oli super ja seetõttu sai plaani võetud väike paaditripp koos telkimisega. Paadi sisselaskmiseks valisime Noarootsis asuva Österby sadama, kus asub eelmise sajandi alguses kohalike talumeeste poolt rajatud raudkividest ca 265 m pikkune sadamamuul.
Kuna paadimootori töökorda seadmine võttis aega rohkem, kui plaanisime, oli mul võimalus jälgida sadamas toimuvat.
Muuli ääres ujujaid oli ja tuli pidevalt juurde, üks seltskond noori seadis end aga ujuma otse kanalisse, kus rõõmsate kilgete saatel nauditi mööduvate paatide tekitatud laineid. 

Väikese Kübarrahu laiu olid sõna otseses mõttes hõivanud kajakad, luiged ja kormoranid, kes meie lähenedes kõva kisa hakkasid tegema...

Mind pani imestama, et nad olid nii sõbralikult koos, külg külje kõrval...

Jahte ja kaatreid oli Haapsalu tagalahes väga palju liikumas ...

Dirhami sadamas avanes vaade mulle armsaks saanud Põõsaspea neemele.

Kuna merel oli veidikenegi rohkem tuult, kui mandril, lasime end lainetel lihtsalt kanda ja kiigutada. Küll oli mõnus :)
Vahva oli paadist uurida merepõhja ja vees kasvavaid taimi...

Kirusin end koju mahajäänud harjumuspärase fotokaamera pärast, kuid päikeseloojang Österby lähedal, vaatega Ramsi poolsaare poole oli siiski võrratu! Mõned pildid:


Päris loojangu ajaks jõudsime telkimispaika Ramsi poolsaarele. See neemetipp on Eesti mandriosa läänepoolseim punkt, kust avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja saart mandrist lahutavale Voosi kurgule.


Telkimisest, elevandi suurustest sääskedest ja ostmata jäänud „OFF“-ist ma aga täna ei räägi  :)

Päikest!