Ontika pankrannik, Valaste, Sillamäe, Narva - kaunid paigad Ida - Virumaal 16.02.2019

Möödunud laupäeva hommikul piilusin kardina vahelt õue  ning seejärel ütlesin Üllarile:  „Hakkame nüüd ruttu minema“,  omamata vähematki ettekujutust KUHU. 

Fotokaamerate-drooni-statiivi-soojade riiete- kohvi-tee-võileibade- ja ei tea veel mille muu saja asja kokkupakkimise käigus otsustasime,  et sõidame Ida-Virumaa poole.  Kuna me just päikesetõusu ajaks end sinnapoole kohale ei seadnud, oli selge, et mingit erilist pildisaaki me seekord ei püüa,  kuid sellegipoolest laen siia jutu illustreerimiseks üles mõningad pildid,  mis me Üllariga tegime. 

Otsustasime teist korda külastada Ida-Virumaa rannikut kaunistavat  Eesti kõrgeimat juga – Valaste juga.

Siin üks Üllari  ülevaatlik droonipilt vaatega Narva poole

 Esimest korda käisime seal 2013 jaanuaris 

ning SIIA vajutades saab näha pilte eelmisest käigust. 

2013. aastal oli joa vaateplatvorm ja selleni viiv trepp  suletud, 

sest selle konstruktsioon oli kokku kukkunud. 

Nüüd oli aga meie üllatus suur, kui selgus, et sinna oli rajatud 

uus ja uhke trepistik ja väike matka-õpperada.

Uus trepp on ehitatud lausa mereni välja

 ning oma uhkete "jääkassidega" oli seal päris äge krõbistada. 

Pildil on küll ilma lume ja jääta trepiastmed, 

kuid enamuses olid need astmed lund ja jääd täis ning ülilibedad. 

 Meri oli jäävaba ning ülevalt pangalt oli sinna tulnud palju inimesi,

 kes kõik kitsal rannaribal ringi liikusid ning enamuses selfisid tegid.

 

Edasi liikusime Sillamäele, kust läbi sõites 

sattusime Mere puiestee treppidele ja uhkele bulvarile. 

 Päike kuldas maitsekalt tänavakive 

ning taevalaotuses uhkeldasid imekaunid pilved. 

 Narva jõudes olid valgusolud sarnased -

 seekord kuldas Päike  veepinda Narva jõel,

vedades Jaanilinna poolt kuldseid triipe Eestimaa poole

ning ...
"Üle linna sõudsid vanaaegsed pilved
meenutades maapealseid asju ja mõtteid...

Pilved kujutasid igasugu asju:

möödund aegu, noorusarmastust, 

vennaviha, tulevasi aegu,

sõprust, kirjandust,

---

pilvi."

(teate ju küll seda Juhan Viidingu luuletust)

Õhtul koju jõudes näitas auto spidomeeter selliseid numbreid...(528,8 km :) )

ehk siis kell oli piisavalt vara, 

et järgmise päeva tripiks välja puhata :)

Järgmise korrani, sõbrad!