Kuigi on käes astronoomiline kevad, kasutasin võimalust jätta hüvasti talvega,
mis tänavu oma lumikatte kestuse poolest pidi pürgima
pikimate edetabelisse.
Igatsus kevade jäerele on minu hinges ammu endast märku andnud,
kuid ka talvest on sisimas raske lahti lasta,
eriti, kui ta selliseid vaatemängulisi hetki pakub.
Need hetked on jäädvustatud Pakri poolsaarel,
Paldiski lähedal, täpsemalt siis Paldiski majaka teel,
Vaade pankrannikult alla oli ohtlik ja pisut õudu tekitav,
kust pääses ka rannale lähemale.
Oo, seal oli palju põnevat
ja ikka jää
ja lume näol,
mida olid vorminud kõik ilmastikunähtused, mis talvele iseloomulikud.
Nii oli loodus meisterdanud ühe uhke mööblieseme,
mida mõni kasutas tooliks ja mõni voodiks...
Peale väikest puhkust ja talvenautimist,
võis siiski ka seal, leida märke saabunud kevadest,
ja lume sulamisest.
Kuid üks talvine seiklus oli sellel päeval veel
aga sellest juba täpsemalt järgmises postituses.
Päikest!
Tead, sul ikka veab, et sa 'seal pool' elad ;). Kaunis vaheluv maastik kohe käepärast võtta. Oled mõnusa, juba kevade järele lõhnava, seeria saanud :)
VastaKustutaMõnus päikeseline kevadpäev on olnud ... eks aegajalt on meil siiski veel külmakraade ja see lumi ei sula nii kiiresti kui ootame, kuid eks selles praeguses hetkes on ka siiski hetki mida nautida :)
VastaKustuta