Kui täna metsa all lumekaanel jalutasin ja ojakeses väikest veesilma märkasin, meenus mulle üks lugu Toomas Liivi sulest, mida teiega nüüd koos piltidega jagan.
Kunagi väga ammu elas kuningatütar, kes armastas lund süüa. Ta teadis, et kõik kuningatütred, kes söövad liiga palju lund, saavad ükskord ka ise lumeks, kas ta seda tahtiski.Ühel päeval oli ta valge lumi, keegi ei osanud kuningatütart otsida, aga sina, kas tuleb sulle, vaadates voolavaid kevadvesi, meelde too imelik kuningatütar.
Märke kevade saabumisest tuleb iga päevaga aina rohkem juurde. Esimesed rändlinnud on koju tagasi jõudnud, siin-seal on kuulda lumikellukeste õitsemisest...
Veel veidi kannatust!
Kunagi väga ammu elas kuningatütar, kes armastas lund süüa. Ta teadis, et kõik kuningatütred, kes söövad liiga palju lund, saavad ükskord ka ise lumeks, kas ta seda tahtiski.Ühel päeval oli ta valge lumi, keegi ei osanud kuningatütart otsida, aga sina, kas tuleb sulle, vaadates voolavaid kevadvesi, meelde too imelik kuningatütar.
Märke kevade saabumisest tuleb iga päevaga aina rohkem juurde. Esimesed rändlinnud on koju tagasi jõudnud, siin-seal on kuulda lumikellukeste õitsemisest...
Veel veidi kannatust!
Oi, Ringa, Sina ikka oskad leida ja sõnu seada :) Väga kaunid jääpitsid.
VastaKustuta