Jääkuningriik Rannamõisa panga all

Rannamõisa pangal olen käinud mitmeid kordi ja näinud seda ennegi ajal, mil temast üks suur jääpurikas on saanud. Soovisin seda väga veelkord oma silmaga näha ja tundus, et just möödunud nädalavahetusel oli selleks ka viimane aeg.

Kõrgelt pangaservalt mööda jalgrada alla tulles võis näha,
et taamal oli meri jääst vaba. Vaikuses kostus aeg ajalt udusireenide huilgeid.

Tore oli aimata väikeste veesilmade teekonda merre,

kuulda kevadist vulinat rannakivide vahel

ning jälgida jääpurikate sulamist kaljustel seintel.

Vau! Milline Jääkuningriik!

Lisaks välisele ilule pakkus see ka väikseid üllatusi.
Seda nii koobaste,

pikkade purikate,

ja võimsate jäiste seinamassiivide näol.

See hunnitu hetk oli nii vapustav, et sunnismõtetest tulvil mõistus vakatas ja leidsin end hetkest, mis oli siin ja praegu. Justkui värav oleks avanenud teise reaalsusesse - reaalsusesse, mis on alati olemas, kuid mida me nii harva märkame.
Veel pole hilja sõbrad! Uskuge, sinna tasub minna!