Ühel päeval, peale nädalast viiruse tõttu kodus istumist otsustasin välja jalutama minna.
Ilm oli päikseline, kuid tuuline ja seetõttu ei olnud jalutuskäik pikk.
Nissi Maarja kirikul on 52,5 m pikkune torn, mille kohta Läänemaal on tuntud väljend
«nina nagu Nissi kiriku torn».
Avatud peauks
ja sissepääs küljelt.
Kirikuaias köitsid minu tähelepanu
vanad sepisaiad,
mis olid ajahambast puretud välimusega,
tükike graniitsambast
Stackelbergide haualplatsil
ja sammaldunud aiapiire...
Vaadates üles kõrgete puude poole nägin,
et kogu minu tegevust oli hoolsalt jälgitud.
Varesjaakude valvsa pilgu all asusin ka minekule,
mõeldes luuleridadele "plirts, plärts, käes on märts"...
No ilm ju lausa soosis pisikest jalutuskäiku! Tead, sinu pilte vaadates meenus mulle mu mõte, mis tekkis Hosby lumist kirikuaeda vaadates. Kui kõik värviline ja kõrreline on lume all, siis joonistuvad alles tõeliselt kaunilt välja kõik sepistatud detailid ja kaunikujulised ristid. Siis märkad ka neid pisiasju, mis kevad-suvel märkamatuks jäävad.
VastaKustutaSee kuivanud pärnaõiega ja lindudega pilt on aga minu lemmikud :)
Ma lugesin ja mõtlesin ja ei mõeldki välja, kas Nissi kirik on see kus ma käinud olen või mitte ... no mitte ei tule ette, eriti kuna tegemist vaid välisvaatega ...
VastaKustutaKarin sõnastas väga õigesti selle kirikuaia talve võlud ... sepistööd, mis suvel-sügisel rohu ja muu võsa vahele ära kaob. Talv aa suudab detailid puhtalt esile tuua. Ole ainult ise kohal ja märka :)
Karin, see on ka minu mõte, sina lihtsalt sõnastasid selle kenasti ära! Jüri, Nissi kiriku aias käisime me OO-ga enne Valgejärve raba matka, samal päeval ka Ellama elektrijaama ja Riisipere mõisa juures.
VastaKustutaKatsun oma viga parandada ja teinekord ka kirikus sees mõned kaadrid teha.