Pages

6. august 2011

Eha purpurkuma Tanska rannal

Eksisin teelt. Olin õnnelik, et mööda metsakolli rahapaja rada sõites tekkis minus huvi, et no kuhu see tee küll välja jõuab. Tihti satutakse nii tupikteele, kuid seekord õnneks mitte - olin jõudnud mereni Topu lahel, Tanska küla läheduses.
Aeg peatus ja hinge võttis kinni. Nii ilus oli see värvide mäng!

Mere ja loojuva päikese silmapiirile jättis pika halli triibu Kuivarahu laid


Kõik toimus kiiresti, nende kolme pildi vahele jäi kõigest 4 minutit!

Kuigi fototulemus ei ole minu väheste oskuste tõttu parim, soovin ma seda teiega ikkagi jagada ja öelda, et vahel on lihtsalt suur õnn sattuda õigel ajal õigesse kohta ja talletada kasvõi oma mälusopis kauneid hetki!

3 kommentaari:

  1. Võrratu ilu ja avarus! Siin pilte vaadates on see kõik tunnetatav.

    VastaKustuta
  2. Värvide mäng ... see viimane hetk enne loojangut, mil päike viimast korda oma jõudu näitab, on sageli eriliselt kaunis hetk, mis kahjuks kestab sõna otseses mõttes vaid hetke, ... pildistamiseks on tavaliselt vaid loetud minutid ja siis edasi jääb üle vaid oodata järgmist värvidemängu :)

    VastaKustuta