Kohtumine põrgusukeldujaga

Lugu algas nii-

Minu kodukohas, otse Nissi valla keskuse südames rajati möödunud aastal uus ja värskelt süvendatud tiik, mis nüüd on ka ametlikult ujumiskoht. Aprillikuu lõpus märkasin tiigil sarvikpüti paari, keda ma lausa oma koduaknast jälgida sain. Kuna sarvikpüttidega ei ole mul varem kokkupuudet olnud, oli see minu jaoks väga põnev! Ühel korral sai sealt kividega linde loopinud poisiklutte eemale peletatud ja teistel päevadel sai lihtsalt muretsetud nende käekäigu üle. Umbes nädala pärast olid linnud kadunud.

Ühel õhtul, mõned kilomeetrid eemal, Turba tiigi ääres jalutades, märkasin taas sarvikpütti, seekord aga ainult ühte ainsat. Kuna sel õhtul olid valgusolud pildistamiseks päris nigelad, plaanisin mõnel teisel korral tagasi minna.

Mõeldud, tehtud! Et mitte üksi minna, otsustasin leitud haruldust jagada Jüriga, kes vähem kui tunni ajaga linnast kohale jõudis! No natuke pidin ma ikka meelitama ka, sest kes ikka viitsib tööpäeva õhtul kuskile pildistama minna. Igatahes õitsevad toomingad, peagi puhkevad kuldkingad ja värske maaõhk töötasid ja no millal need fotograafid enne normaalsed inimesed on olnud. Kui "jahile, siis jahile"!

 Rõõmsalt läksimegi Turba tagumise tiigi äärde, kus esmalt sarvikpütti nägin. Kõik oli tore, kuni selle hetkeni, mil täpselt tiigi kaldaservas rohus madu märkasin. Oli ta nüüd nastik või rästik, ei jõudnud täpselt fikseerida aga kuna meil kummikuid jalas ei olnud, siis ....otsustas sarvikpütt ujuda läbi tehisliku kanali teise tiiki. Milline õnn!

 Marssisime läbi pargi uude kohta ja seal ta oligi -

  sarvikpütt (Podiceps auritus) või siis rahvapäraselt põrgusukelduja, 

sarviksukelduja, punasilmne sukelduja või veenõid -

  kaunis veelind, kes on II kategooria kaitse all.

 Loomulikult püüdsime me oma kohaloluga mitte lindu häirida

  ja edasiliikumiseks valisime aja, kui lind sukeldus.

Sarvikpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. 

 Ta võib vee all olla lausa kuni 3 minutit

  ja selle aja jooksul läbida kuni 200 meetrit.

 Just sukeldumiste tõttu kaotasin ma linnu vahepeal silmist 

kuid seda vahvam oli tõdeda, et lind aina meile lähemale tuli.

 Ühel hetkel oli lausa tunne, et ta just nimme meile poseerib.

(NB! Neid pilte vaata Jüri blogist!)

 Ühel hetkel ujus linnuke kaugele ära 

ning siis andsid tunda kangeks kükitatud jalad

ja meenusid sõbrale antud lubadused toomingatest ja kuldkingadest...

Loodan, et selle sarvikpüti ellu saabub veel sel kevadel truu kaasa,

kellega nad koos palju, palju tibusid saavad :) 

Aprill, aprill! Kevad ei tulegi - aprill!

Käes on aprill! Vaikselt ja märkamatult hiilib lähemale kevad! Ärkamise märke on märgata igal sammul. Elu pakitseb puude pungadest ja magesõstar on hiirekõrvul.

 Päevased soojakraadid on Eestisse meelitanud juba hulga rändlinde,

ja neid tuleb veelgi aina juurde!

Kevadvihm peseb puhtaks kõik, mis ta teele jääb

ja päike laseb veeloikude peegelduse kaudu aimata oma tõelist palet. 

Metsaalused on täis rõõmsat linnulaulu 

ja täisõitsengus sinililled teevad endalgi rinna rõõmsaks!

 Ka linnarahvas võib rõõmustada, sest kasside uhked kevadkontserdid 

hakkavad selleks korraks läbi saama.

Õhtuti pakuvad ühepäevikulised toredat vaatemängu hüplevast paarituslennust,

kus isased koonduvad suurtesse parvedesse, hõljudes üles-alla! 

Aia- ja peenramaa omanikele 

 on silmailu juba tükk aega tagasi pakkumas esimesed õitsejad

 - lumi- ja märtsikellukesed.

Krookused on võrratud- olgu nende kuju, värv või sort milline tahes!

Päikesesoe õhk äratab kõik talvetardumusest, 

kuid täit kevaderõõmu tunneb loodus siis, 

kui jüripäevaks kaob maa seest "maaviha"! 

Siis muutub maa lahkeks ja soojaks - 

soojendab üles maod, paneb linnud pesale 

ning  turgutab taimed õitsema.

Kaunist kevadet!

Puhas rõõm - kevadine!

Vaikselt ja üsnagi märkamatult on tulnud kevad.  Loodus on ärganud!

Paari nädala jooksul on toimunud suured muutused, nii suured muutused
nagu meile inimestena saavad osaks pikkade aastate jooksul.

Justkui vangistusest pääsenud päike pillub kärmelt kraavi servale ja põõsaste kõrvale rõõmsaid kevadvärve, kinkides päevadele oodatud pikkuse.

Puud ja põõsad on hiirekõrvus,

 

sinililled täisõitsengus.

Järva-Madise rahvatarkus ütleb, et kui sinilillel on palju punakaid õisi, 

siis kasvavad sel aastal linad mitmeharalised. 

Paiseleht rõõmustab meid oma päikesekarva kuldkollaste õitega,

justkui öeldes: ärka ja tee ometigi rõõmsam nägu pähe!

 Iga päev toob juurde mõne uue külalise.

Põldudel käivad ikka veel toitu otsimas mitmetuhandepealised 

hanede ning laglede parved,

 ja metsaalune on täis linnulaulu, mis teeb endalgi rinna rõõmsaks!

Pardid sulistavad rõõmsalt ojavees

 ja metskitsed uudistavad metsaservas.

Metsakuklased on juba ammu oma pesa sisemuse üles soojendanud

 ja sipelgad elavad oma tavalist elu.

Ka mesilaste ja kimalaste kevadised toimetused on täies hoos.

 

Veekogude ümbrused on praegu põnevad 

ja ülejäänud luitunud hallist loodusest ka rohelisemad.

Kodutiigi kogred on talve õnnelikult üle elanud

 ja  tänu konnade pulmalaulule

sain aimu ka nende asukohast ja olemasolust.

Muretsesingi, et kus nad nii kaua on...

 Oeh...no mis sa kostad... ;)

 KEVAD!

Krooks ;)

Tuhala nõiakaev keeb!

Kevadine suurvesi on Tuhala nõiakaevus vee keema ajanud.

Vee jõud on uskumatu -

 sealt "keeb" sekundis välja kuni 100 liitrit vett.

 Seda ürglooduse vaatepilti võib näha seni,

  kuni suurvett jätkub või ootamatud öökülmad mõjuma hakkavad.

Ühtejärgi võib seda ürgset vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani.

Kiirustage - see on Eestimaa ime!

Tere tulemast tagasi!

Täna, 2. aprill on see päev, kui ma Märjamaa vallas, Pajakal,

selle aasta esimest talvitusalalt tagasi jõudnud valge-toonekurge nägin.

 

 Minu kohaoleku ajal nägin ma vaid ühte lindu

 ning nüüd ei teagi, kas kaasa ka kohal on.

Kuna Kasari jões on veed juba valla,

siis ehk leidub maitsvat toidupoolistki!

 Loodan, et peagi saab pesa kohendatud

ja emaslind saab munele hakata!

Ilusat kevadet!