Vaikselt ja üsnagi märkamatult on tulnud kevad. Loodus on ärganud!
Paari nädala jooksul on toimunud suured muutused, nii suured muutused
nagu meile inimestena saavad osaks pikkade aastate jooksul.
nagu meile inimestena saavad osaks pikkade aastate jooksul.
Justkui vangistusest pääsenud päike pillub kärmelt kraavi servale ja põõsaste kõrvale rõõmsaid kevadvärve, kinkides päevadele oodatud pikkuse.
Puud ja põõsad on hiirekõrvus,
sinililled
täisõitsengus.
Järva-Madise rahvatarkus ütleb, et kui sinilillel on palju punakaid õisi,
siis kasvavad sel aastal linad mitmeharalised.
Paiseleht rõõmustab meid oma päikesekarva kuldkollaste õitega,
justkui öeldes: ärka ja tee ometigi rõõmsam nägu pähe!
Iga päev toob juurde mõne uue külalise.
Põldudel käivad ikka veel toitu otsimas mitmetuhandepealised
hanede ning laglede parved,
ja metsaalune on täis linnulaulu, mis teeb endalgi rinna rõõmsaks!
Pardid sulistavad rõõmsalt ojavees
ja metskitsed uudistavad metsaservas.
Metsakuklased on juba ammu oma pesa sisemuse üles soojendanud
ja sipelgad elavad oma
tavalist elu.
Ka mesilaste ja kimalaste kevadised toimetused on täies hoos.
Veekogude ümbrused on praegu põnevad
ja ülejäänud luitunud hallist
loodusest ka rohelisemad.
Kodutiigi kogred on talve õnnelikult üle elanud
ja tänu konnade pulmalaulule
sain aimu ka nende asukohast ja olemasolust.
Muretsesingi, et kus nad nii kaua on...
Oeh...no mis sa kostad... ;)
KEVAD!
Krooks ;)



