Samuti pidavat tuisk tekitama rõõmsa meeleolu. Mina liikusin täna autoga koos tuisku eriti nautiva autojuhiga maale, vanemate poole ja mitte tavalist maanteed pidi, vaid just nimme mööda täistuisanud külateed. Lumesahka polnud seal igatahes veel käinud, kuid õnneks oli seal olnud rohkem sõitjaid ja tuisuvaalude kujundatud talvine külatee oli läbitav.
Kuigi mina nii väga tuisu austaja pole, tegin siiski kohalejõudes väikese tiiru aias. Ega sellist pilti ju igapäev ei näe...
Siin on kaminaruumi terass, kus suvel palju istumist on.
Muidu ühesugused istmed olid praegu omandanud igaüks täiesti erineva väljanägemise!
Kibe tuul oli aias jooksutanud lund nagu kõrbeliiva.Ümber astelpaju tüve ja aia ääri mööda oli tuisk teinud huvitavaid keerutusi.
Lumi ulatus üle põlvede ja tuisuvaaludes oli liikuda raske. Loodan, et eemal metsa all on lund ikka vähem ja metsloomade elu kergem.
Ei saanud ma mööda ka jäälilledest kaminaruumi aknaklaasidel
ega kaunitest jäämustritest keldri ukse juures.
Ja kui hästi järele mõelda, siis küllap on šamaanidel õigus selles, et tuisk teeb meeleolu rõõmsaks. Kaunist tuisu nautimist teilegi sõbrad!
