1. juuli 2021

Las jääda kõik, mis hea ...

Jaanijärgsel ajal oli meil Üllariga au pisut puhata lõputust muruniitmisest, trimmerdamisest, aiamaal rohimisest, kobestamisest, kastmisest, taimede sidumisest  ja mis iganes kohustustest  ning võtta enne minu pikka suvepuhkust aeg maha.

Väike mini-puhkus möödus  Väinamere hoiualal, Lõpe lahe ääres, Triinul, ehk siis paigas, kus on tõeline orhideede- , linnu- ja  pimedate ööde paradiis!  Lisaks elavad Triinul ka toredad inimesed ja päris sõbralikud sääsed.

Sel ajal, kui Üllar mõnusalt murul raamatut luges, suhtlesin mina lillede ja fotokaameraga ning siinkohal jagan teiega tehtud pilte.

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) 

Roosa ristik (Trifolium hybridum)

Kerakellukas (Campanula glomerata)

Karikakar (Anthemis L.)

Haisev jooksjarohi (Ononis arvensis

Harilik nõiahammas (Lotus corniculatus)  ja ...

Sookured

Valge ristik (Trifolium repens)

Õhtuhakul, kui tuul  vaibus, käisime merelahel aerusurfi lauaga sõitu harjutamas. Peale kahte korda erinevatel õhtutel, kui lainepojad olid madalas lahes päris väikesed, võib öelda, et see on  vahva spordiala (...pigem ajaviide) ja väärib kindlasti  kordamist! 

Peale suppimist nautisime lõkketulel valminud maitsvat õhtusööki ning sel hetkel, kui loojuva päikese punakas kuma hakkas kadakalatvadest allapoole kukkuma, haarasin jalgratta ning sõitsin  sadamasse. Ikka selleks,  et teha mere ääres  selle õhtu viimased pildid 

ning saata Päike oma pilguga ära horisondi taha puhkama!
Teatavasti ei lõpe päev siis, kui päike loojub... :)
Järgmise korrani, head sõbrad!