Orhideede paradiisis Puhtu-Laelatu looduskaitsealal 10.06.2015

Hiljuti sai heade sõpradega ette võetud üks tore fotomatk, 

mis algas Nissi vallas, ühes väga salajases paigas,

kus käin juba kolmandat aastat kuldkingi pildistamas!

Viimati käisin seal 2. juunil ja oli rõõm tõdeda, 

et praegugi õitsesid lilled täies hiilguses.

Sealsamas salapaigas kasvab ka 

 

hall käpp (Orchis militaris)

mis on neljast meil esinevast käpa liigist kõige tavalisem.

Kummaline on sellise kauni õie kohta öelda tavaline, eksole!

Siin allpool aga on suur käopõll (Listera ovata),

mis on eestis III kategooria kaitsealune liik.
Tema märkamine seal metsas oli küll täiesti juhuslik ja olen õnnelik,
et me talle peale ei astunud.

Metsaalune taimestik oli mitmekesine,

kuid ka piibelehed olid kaunilt eksponeeritud.

*

 Edasi kulges meie tee Läänemaale, Hanila valda.
Täpsemalt oli meil soov minna Laelatu puisniidule, 

kuna see on väidetavalt väga liigirikas koht, 

kus on esindatud 2/3 eestis kasvavatest orhideedest.

 Ja siin nad on - uhked ja majesteetlikud!

Kuna ma olen meie orhideede tundmises veel üsna algaja,

siis kindla nimetuse panen siia alla alles siis,

kui olen nimetuses kindel.

See kaunis õis kuulub aga valgele tolmpeale (Cephalanthera longifolia),
mis on meie flooras kõige suuremate õitega orhidee.

Ja nüüd siis jälle kaunis kuldking- eest vaates,

profiilis

ja lõpuks passipilt, millel ka üks sääseke poseerib!

Tore oli kohata ka sinikiili 

ja näha teisi väiksemaid tegelasi!

Laelatu laialehises metsas 

leidub veel palju looduskaitse all olevaid taimeliike.

Karulaugu (Allium ursinum) õitsemine

 annab varasuvisele metsale kauni väljanägemise ja lõhna.

Silmad karulaugust pimestatud, märkasin, 

et ühed valged õied on hoopis erisugused.

Need kuulusid lõhnavale madarale (Galium odoratum).

Olles läbinud poolsaare metsaaluse raja, 

 

jõudsime mälestustahvlini, mis oli püstitatud Erik Kumari mälestuseks.

Just tema eestvõttel alustas Puhtulaiul tegevust ornitoloogiajaam.

Kuna suur linnurände aeg on läbi ja käes on pesitsusaeg,

õnnestus meil kohata kühmnokk-luige perekonda,

kuhu kuulus lausa 6 luigepoega.

Kuigi pojad on kohe sündides ujumisvõimelised,

siis lendamisoskuse omandamisega läheb veel aega,

nii umbes septembri keskpaigani.

Kuna kühmnokk-luiged pole väga inimpelglikud,

oli meil eemalt hea jälgida nende askeldusi.

Küll nad olid ikka armsakesed!

Virtsu kandist kulges meie tee jälle tagasi Harjumaale, 

kus käisime Valgejärve matkarajal.

Mõned pildid ka:

Siin penikeelte vahel, 

see kena roheline pallike on ripsloom, (Ophrydium versatile),

mida esineb väga puhta veega veekogudes, ka Turvaste Valgejärves.

Olin seda ilmaimet juba varem seal pildistanud, 

ning oli tore, et nüüd avanes see võimalus ka mu sõpradele.

Selle õhtu viimase pildi tegin laanelillest (Trientalis europaea).

Tänan toredaid matkakaaslasi ja blogi lugejatele 

soovitan Puhtu-Laelatu looduskaitsealal ära käia!