Mitmed õhtud järjest, kui taevas on virmalised vehelnud, ei ole olnud mul võimalik neid pildistama minna. Nüüd aga sajatasin kõik takistused -unustasin suht raske tööpäeva ja varajase tõusmise, ei virisenud, et pean üksi autoga kaugele sõitma, ei hoolinud hilisest kellaajast ja üleüldse proovisin igati positiivne olla. Kuna ennustused ja hetkenäidud olid sel päeval päris pikalt heas seisus, ei kaalunud ma võimalustki, et virmalistest sel õhtul ilma võiks jääda. Otse loomulikult suhtlesin ma ka Jüriga, kel oli sellel õhtul plaan Tilgu sadamasse pildistama minna. Proovisin, mis ma proovisin, kuid ta ei andnud järele, et Meremõisa minna ja seega tuli mul ka sealt leida midagi positiivset ja leidsingi. Pole ma ju Tilgu sadamas kunagi öösel pildistamas käinud ja seega tuli olla rõõmus uue paigaga tutvumise võimaluse eest.
Veel kodus olles tegin mõttes arvutusi, et millal võiks juba piisavalt pime olla
ja 22.30 osutus suht õigeks ajaks.
22.32 tegin ma Tilgu sadamas oma esimese pildi.
Siin on kaadrisse jäänud ka Jüri :)
Mere äärde jõudes ei pidanud virmalisi kaua ootama,
sest nemad ootasid juba meid.
Kui esimene sambamäng läbi sai,
järgnes sellele pikalt rohelise kaare vaatepilt.
Pildistajaid oli seal sel õhtul võibolla isegi 10-ne ringis.
Sõbralikult vesteldi virmalistest, pildistamise seadetest ja muudest headest nippidest.
Kui aga taevalaotuses midagi põnevamat toimus,
keskenduti uute vaatenurkade otsimisele
ja liiguti taskulampide valguses
mööda libedaid rannakive parematele jahimaadele.
Uue päeva esimesel pooltunnil toimus taevas elavnemine -
virmalised tekitasid uhkeid sambaid.
Hetkega ununes niiskeks ja jahedaks muutunud öö
ning miinuskraadid...
Vaatemäng oli ilus ja veel olemata oma pilte arvutis näppinud teadsin ma,
et olen selle õhtuga 100% rahul.
Veel mõned uhked sambapojad,
siis veidike rahunemist
ja siis jälle uus kulminatsioon....
kus taevas oleks püsti justkui dirigendikepp,
mis kogu seda suurt orkestrit juhatab!
Vot selline oli see õhtu ja öö Tilgus-
kena ja värviline, eksole!
Järgmise korrani!
