Matsalu rahvuspargis

Nädalavahetusel oli mul jällegi suurepärane võimalus käia koos oma fotograafist sõpradega väljasõidul. Sihtkoht oli Lääne-Eestis asuv Matsalu rahvuspark. Olen enda arvates küll palju Matsalus käinud, kuid seekordsed paigad olid minule uued ja huvitavad. Suur oli äratundmisrõõm kui avastasin tuttavaid paiku sõprade piltidelt, kuid sellist vaatepilti nagu lubati, me kahjuks ei näinud.

Teel kohumispaika Lihulasse peatusime Kasari vanal sillal,
mis on väidetavalt Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoonsild.

Lihula linnusemäel oli meie kohtumispaik,
kuhu kihutati kohale nii pealinnast, Pärnust ja Palamuselt...

Lihula mõisahoone tundus esmapilgul väga sarnane Riisipere mõisaga...

Lihulast suundusime Suitsu jõe äärde,
kus nägime vanu kalurimaju,

lootsikuid jõe ääres

ja üksikut heinapalli, mis metsloomi rõõmustab!

Suitsu linnutornist avanes hea vaade Matsalu metsale,
roostikule ja rannaniitudele.

Laudrada, mis lookles läbi metsa Suitsu vaatetornist
luhaservani, viis meid toreda heinaküünini.

Teel Suitsu jõe äärest järgmisesse peatuspaika
püüdsime tundma õppida lamba hingeelu.
Raske oli mõista, miks nad nii kiirelt meie eest plehku panid.

Seda, et lagled parvedesse kogunevad
ja rändele sätivad, mõistame me ometi kõik.

Penijõe matkarada, mida oli võimalik läbida neljal erineval moel
viis meid mööda rannakarjamaad Penijõe linnutornini,

kus sai nautida head vaadet roostikule ja Penijõe kanalile.

Tagasiteel köitsid mu tähelepanu "Vetevana juuksed"

ja ojakesse langenud sügislehed.

Käisime ka Kloostri vaatetornis, kust laius vaade Kasari jõe luhaniidule.

Vaade oli võimas!

Kukerannas nautisime viimseid hetki päikesega...

kuid teadupärast ei lõpe päev siis, kui päike loojub.
Juba sai mõeldud, mida tulevikus plaani võtta, kuhu ja millal minna...

Suured tänud matkakaaslastele!
Jään põnevusega ootama järgmisi väljasõite!