Hüvasti tali! ( Vol 1)

Kuigi on käes astronoomiline kevad, kasutasin võimalust jätta hüvasti talvega,

 mis tänavu oma  lumikatte kestuse poolest pidi pürgima pikimate edetabelisse. 

Igatsus kevade jäerele on minu hinges ammu endast märku andnud,

kuid ka talvest on sisimas raske lahti lasta,

eriti, kui ta selliseid vaatemängulisi hetki pakub.

 

Need hetked on jäädvustatud Pakri poolsaarel,

Paldiski lähedal, täpsemalt siis Paldiski majaka teel,

mis  ühendab Paldiski südalinna Pakri poolsaare tipus oleva Pakri tuletorniga.

Vaade pankrannikult alla oli ohtlik ja pisut õudu tekitav, 

eriti teades fakti, et paekaldal on sageli varinguid ja seda just kevadise sula ajal.

Peale väikest autosõitu ja jalutuskäiku 

õnnestus jõuda madalama pangaservani,

 kust pääses ka rannale lähemale.

Oo, seal oli palju põnevat

ja ikka jää

ja lume näol,

 mida olid vorminud kõik ilmastikunähtused, mis talvele iseloomulikud. 

Nii oli loodus meisterdanud ühe uhke mööblieseme,

mida mõni kasutas tooliks ja mõni voodiks...

Peale väikest puhkust ja talvenautimist,

võis siiski ka seal,  leida märke saabunud kevadest,

ja lume sulamisest.

Kuid üks talvine seiklus oli sellel päeval veel

aga sellest juba täpsemalt  järgmises postituses.

Päikest!