"Väriseb kui haavaleht", öeldakse inimese kohta, kes kardab.
Mida siis haaval karta on? Vanarahva seletust mööda olla haab ennemuiste hakkama saanud mingi häbiväärse teoga, mis teda siiamaani vaevavat. Mis tegu see oli, pole täpselt teada. Seletatakse mitmeti. Näiteks, et haab ei varjanud hädasolijat, kes kurjade inimeste eest metsa pages. Või et haab olnud kunagi tütarlaps, kes reetis oma ema ja seetõttu vabisevate lehtedega puuks moondati. Üks seletus kõneleb, et haavast tehtud Jeesuse ristipuu... Tema lehtede hääl kandub metsas kaugemale kui teistel lehtpuudel ja eristub neist selgesti. Haava võra all seistes tundub kord, nagu sajaks lehtedele raskeid vihmapiisku. Kui veel kauem seista ja pingsalt kuulata, hakkab tunduma, et haab püüab sulle midagi edasi ütelda. Võib-olla tahab ta ära rääkida, mida ta päriselt kardab, mis teda vaevab. Kui vaid jätkuks kannatust kuulata. Haab juba kõnelemast ei väsi.
Tundub hämmastav aga seda lugu illustreerib hoopis pilt vaevakasest, mille lehed esmapilgul haava omadega päris sarnased paistavad. Või ainult mulle tundub nii?
Kui Su küsimusele peaks vastama kohe, siis veel ei oska, aga ma uurin ja tulen siis uuesti! ;))
VastaKustuta