Vana-Vigala kevadine mõisapark

Möödunud pühapäeval peale Neitsipere allikate juures käimist  

võtsime suuna Raplamaale, Märjamaa valla põhjaossa, 

Vana-Vigala poole. Huviväärsemad objektid on seal Vana-Vigala mõis, 

mõisa park, Näljamüür, Hirvepark,  mõisaalleed, 

Vana-Vigala mõisa kalmistu, Vana-Vigala ohvrihiis 

ning endine Vigala raudteejaamakompleks.

Ilm oli mõnusalt  soe ja päikseline ning seda kõike nautides

tegime mõnusa  jalutuskäigu mõisa pargis.

Vigala jõe kaldal asuv mõisapark on päris liigirohke ning hooldatud. 
Jah, siit-sealt vajas see küll kohendamist, 
kuid usun, et kevadised tööd seal alles algavad.

 Vaatamisväärsed on hiigelmõõtmetega suured puud  

  

 

 ja kena haljastusega tiikidekaskaad.

Üllar teadis rääkida, et siin selles samas paigas 

oli talvel Vana-Vigala kuulus jääratas. 

Seda kinnitab tema tehtud talvine pilt, mida näeb SIIA vajutades.

Vana-Vigala mõisapargis nägin selle kevade esimesi kuldtähti

ning väikesel künkakesel poosetasid uhkelt  esimesed paiselehe-beebid!

Kunagi varem polnud ma looduses märganud sarapuud, 

mis oleks nii paksult samblikusse mähitud

ega nii kaunilt sillerdavat elupuuoksa tiigivee taustal.

Ja ikka nautisin ma läbi kaamerasilma kevadist rohelust

 põlvitades justkui altari ees.

Just selliseid, päikselised ja üllatusterohked

võiksid olla kõik ülejäänud selle kevade päevad!

Soomaa 17.02.2019

Möödunud pühapäeval, päev pärast Ida-Virumaa trippi,  otsustasime põgeneda sohu, täpsemalt  Soomaale! Kui aus olla, siis tõuke minemiseks andis üks eelmisel päeval nähtud  droonifoto, kus oli näha, et Soomaal on vett juba parasjagu ning miks mitte minna ja oma silmaga asi üle vaadata. Eelmine kord, kui 2017. aasta oktoobris Soomaal käisime oli sügis ning SIIA vajutades näed  seekordset blogipostitust, mil külastasime Meiekose tamme metsaonni,  Ingatsi õpperada, Tipu küla koprarada, Tohvri küla, Oksa küüni-metsaonni ümbrust ja Öördi raba. 

Nüüd aga oli õnn meie õuel ja käisime esimest korda  Tõramaa puisniidul.

Üllaril olid sel korral head pildistamistingimused  ja minuarust 

tulid droonipildid väga ilusad (no minu käsi on ka ju mängus).

 Tema lahkel loal panen meie mõlemi pildid siia ritta, 

sest mulle tundub, et üks täiendab teist ja koos mõjuvad need terviklikult.  :)

   

 

Terasema silmaga vaataja võib märgata, et osad Tõramaa puisniidu pildid 

on tehtud teisel ajal - jah, me olime Soomaalt juba lahkumas, 

kui otsa ringi keerasime ja läksime tagasi loojanguvärve püüdma.  

Järgnevad pildid on tehtud Tipu külas, Läti lõkkekohas, 

kuhu on ehitatud uhke vaatetorn,

 millest avaneb  vaade avaratele luhtadele.

Soomaal ringi sõites kõnetas mind üks koht, 

kus soovisin pilti teha ning olin kindel, 

et ka droonipilt selles kohas võib põnev olla. 

Tulemus on siin - vägev, eksole!

Alloleval pildil oleme aga üle põllu minemas jõe äärde, 

kus jäärüsi on jäänud pidama 

 ning  jõevee vaba voolamine on häiritud.  

Kodu poole teel olles, pisut enne Tori põrgut palusin peatust. 

Haarasin autost kaamera ja statiivi ning hakkasin liikuma mööda teeäärset lumevaipa  parema kaadri saamiseks  jõe poole ... 
kuni mu jalad vajusid supsti sügavale, 

sügavale lumme....no lausa puusadeni välja!  

Küll oli naljakas :)   Aga pilt sai tehtud!

Hea tuju ja ilusate mälupiltidega  täidetuna tuli tõdeda, 

et Eestimaa loodus on kogu oma hoomamatus mitmekesisuses suurepärane koht,

 kus võtta aeg maha ja lõõgastuda töönädalast. 

Peatse kohtumiseni!