Peale pikka-pikka pausi, võtsime Üllariga lõpuks ette väikese väljasõidu
ning otsustasime minna Jalase maastikukaitsealale, Sõbessoosse -
kohta, kus olen varem käinud öösel Anne ja Jüriga virmalisi pildistamas.
SIIA vajutades saad lugeda minu eelmise korra muljeid!
Loodusrada algas Jalase - Ohukotsu teel oleva puhkekoha juurest
ning peale kilomeetrist jalutamist porisel ja libedal metsateel
jõudsime põlluveerele, kus üllatus-üllatus õitses kullerkupp!
No see on ikka ilmaime küll - mõelge - oktoobli lõpp on juba!
Enne ojapurdele astumist märkasin tee ääres kauneid kärbseseeni,
mis lausa ootasid, et neist ühe pildi teeksin.
Nii ilusaid ja moekaid seelikuid polnud ma pikka aega näinud!
Edasi astusime vapralt mööda laudteed,
mis raja alguses oli kaetud traatvõrguga,
kuid hiljem läks asi natuke käest ära...
ning paaril korral ikka jõnksatasime Üllariga mõlemad.
Õnneks jäime ikka püsti ja ei kukkunud!
Peagi jõudsimegi Jalase järve äärde
ning mulle meenusid tuttavad kohad ja mälusopis olnud vaated.
Väikese vihmasaju ajal
jõime Jalase järve kaldal kohvi
ning ootasime saju lakkamist,
sest kaasa võetud väike tiivuline
ootas õhkutõusuks lennuluba.
Peagi sadu lakkas ning oligi võimalus teha väikene lend
ning ma ei saa kuidagi jagamata jätta Üllari tehtud pilte,
sest kõrgelt vaadates on ülevaade ikka palju parem!
Väike tiir järvekaldal,
mõned suhu pistetud sinikad ja kuremarjad,
mõned salajased piilumised kulunud kardinate vahelt
ning saigi otsa see imeline pärastlõuna,
mida teiega jagasime!
Järgmise korrani, sõbrad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar