26. veebruar 2017

Eestimaa loodenurgas - Läänemaa Suursoo, Elbiku, Põõsaspea

Eestimaa loodenurga võtavad enda alla Noarootsi ja Nõva valla maad, 
mis on ühed minu südamelähedasemad paigad Eestimaal. 
Sealkandis võib leida puutumata nõmme ja raba, puhast vett ja õhku, 
nautida metsavaikust või meremüha, uidata metsades ja lahtistel liivadel, 
otsida ja avastada loodusharuldusi.
 Nii viiski laupäevane rännukihk meid Üllari, Marge ja Reigoga 
Läänemaa Suursoo maastikukaitsealale,

kus Veskijärve läheduses asuvas liivakarjääris saime nautida talviseid kõrbeelamusi.
 
 Kurb oli vaadata kõrgelt liivamäelt alla põlenud raba peale,
 kus on aset leidnud mitmeid suuri metsapõlenguid.
 Ehkki tuli võib külvata tohutut hävingut, 
võib ta samas paljudele taime- ja loomaliikidele ka väga soodsalt mõjuda. 
 Sellel võib olla looduse tasakaalu säilitamisel täita oluline roll. 
Õnneks tundsid peale Veskijärve/Variku põlengut end üpriski hästi 
seal elavad mitmed ohustatud liigid, nagu näiteks kõre ja kivisisalik.
Tundub, et vähe soojemal ajal tasub sinna veelkord minna!
 Ülalt liivamägedelt alla vaadates tundus, 
et eemal-kaugel raba keskel on ei-tea-kust 
 
kerkinud üles väike rookatustega külake. 
 Loomulikult läksime asja lähemalt uurima! 
Need majad olid sinna paigaldatud justkui filmivõteteks, 
 kuid ei leidnud me kuskilt õiget vastust - 
kas siis meenutades hiljuti nähtud "Novembrit" 
või kasutades google abi.
 Uksed-aknad olid majadel igatahes kinni löödud 
ning kaameraga pisut sisse piiludes avanes selline vaade:
 Ka aed ja väravad olid olemas!

  Edasi liikusime Nõva suunas
 ning hiljem Elbiku ranna poole.
 Loode-Eesti üks suurimaid rikkusi on kaunis, 
peaaegu asustuseta rand.
 Kas siin leidsime ka rändava suudmega jõe, ei oska öelda, 
kuid sealkandis on see üks väga tavaline nähtus. 
 Ojasuurusi veesooni nimetatakse seal jõgedeks. 
 On ka kraave ja kanaleid, kuid ei ühtegi oja!
  Tuuled, lainetus, külm ja jää 
olid randa tekitanud omapäraseid maastiku-moodustisi,
 mida oli huvitav jälgida.
 Edasi kulges meie sõit minu palvel  Põõsaspea neemele,
 kus üllatuseks oli meri päris ranna lähedalt lahti.
 Tuttav paik, tuttavad vaated.
 Kividki on juba tuttavaks saanud :)
Uudishimu sunnil sai  käidud ka Österby´s, kus sai veendutud, 
et jäätee on suletud ning Haapsalusse õhtusöögile minekuks tuleb kasutada maanteed.
Oeh, seekord meenus mulle suvi, 
kui Österbyst sai 5-minutiga mootorpaadiga Haapsallu sõidetud.... 
Igatahes on, mida oodata!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar