Virmalised 1.09.2013 Meremõisas

 Seekord sattusin virmaliste jahile  minu jaoks avastamata  paika,

Keila-Joa külje alla, Meremõisa.

Ega ma muidu sinna poleks sattunud, kui üks hiljuti virmalistesse nakatunud 

kaaskannataja poleks mulle seda lahkelt välja pakkunud. 

Muidugi olime eelnevalt hoolega jälginud igasuguseid erinevaid näite ning tabeleid 

 ja seisud olid lootustandvad.

 Kuna kohale jõudsime me peale päikeseloojangut,

 siis hingematvaid loojangupilte seekord ei tule.
Taevas oli täis vallatuid pilvi, mis ühtmoodi kohutasid sellega,

et sealt võib hakata vett läbi tulema,

teisalt aga köitsid oma kuju ja värviga.

 Tuul oli päris tugev ja lainedki loksusid paraja sahinaga.

 Kaugusest paistsid Paldiski pöörlevad tuulikud.

 Kell 22.44 tuvastas mu kaamerasilm madalal horisondi kohal esimesed virmalistesambad,

mille olemasolus ma palja silmaga vaadates kindel ei olnud.

 Mõni minut hiljem, oskas silm neid juba paremini seletada,

kuid umbes 10-minutiliseks see mäng kahjuks jäigi.

 Veel mõni pilt virmalistekumast

 ja oligi aeg lahkuda...

Aitäh sulle Jüri !