Pages

4. oktoober 2012

Metsas on mõnus!

Eelmise nädala jooksul käisin metsas kolmel korral ja pean tunnistama, 
et vaatamata sellele, et mets on vaese mehe kasukas, 
tahaksin ma end selle kasukaga ikka katta ja ehtida.
Metsas veedetud aeg kulub märkamatult kiiresti
 ja mõtted argielust jäävad tahaplaanile.
 Metsa all seeni otsides märkasin suurt sipelgapesa,
kuid ka seened ei jäänud  märkamata!
Neid leidus igas vanuses, kõikjal ja igal sammul-
küll puude tüvedel, vanadel kändudel
ja rabaservas.
Mööda metsaalust liikudes üllatas mind juba varem tuttavaks saanud  limaseen, 
mida rahvakeeli tabavalt ka puugipasaks kutsutakse.
Ladinakeelne nimetus on tal aga Fuligo septica.
Vanasti usuti, et puugipasa limased moodustised 
on krattidest ehk puukidest maha jäänud. Neid seostati nõidusega ja arvati, 
et nad võivad mitmel moel halba põhjustada.
Muide, see puugipask liigub! Kui tähistada koht, kus kollast olendit märkasid, 
võib juba järgmisel päeval näha, et puugipask on veidi edasi nihkunud. 
Liikumine toimub aga väga aeglaselt ja oma teel sööb ta olendeid, kes ette jäävad: 
baktereid, seeneeoseid, seeni... Päris põnev tegelane!
Põnevas leiuks oli ka kuusepuu, 
millele metssiga oli sisse kraapinud oma territooriumi märked.
Rabas oli kaunis kõik,
iga kännujupp
 ja taimetutt.
 Vahelduseks ämblikutele, keda alati rabas märkan ja pildistan, 
sai seekord imetletud päevakoera, kes mõnusalt samblas pikutas.
 Ka jõhvikad jäid mul sel korral pildistamata ja nende asemel näitan hoopis
kukemarja (Empetrum nigrum).
 No ja nendest samblikest 
ja kanarbikkudest ei saa ju ka kuidagi mööda kõndida,
ilma et mõni klõps 
 
või kaks tehtud on!
 Millised imelised värvid, milline imeline lõhn...
No teate, minge metsa!

4 kommentaari:

  1. Esimest pilti nähes oli kohe tunne, et oled käinud vist valgejärvel, kus kunagi meie seltskonnaga koos viibisime ... kangesti tuttav metsatee ... :)
    Olen mitmeid mõnusaid kaadreid püüdnud. See seen - puugipaks oli minu jaoks täiesti uus teadmine, lugesin huviga.

    VastaKustuta
  2. Jah, me kondame maailmas üksiti ja kambaga, et püüda mõnusaid hetki! Igast käigust saame õppetunde ja see teeb meid rõõmsaks!

    VastaKustuta
  3. Jah, Valgejärve rabas ma tõesti käisin, kuid hoopis teiselt poolt ja seda matkarada ei jäänud sinna lähedussegi.
    See esimene pilt on tehtud Orkjärve looduskaitseal ja seal on üks ütlemata mõnus mets, millele oleme ise "Kolme seljandiku metsa" nime andnud. See on koht, kuhu alati meeleldi jalutama lähen, spetsiaalselt sinna, igal aastaajal.
    Puugipasaga seoses aga (hm...kummaline on seda väljendit kasutada :) )olin minagi üllatunud nähes, et see niimoodi ripub... ehk vanadusest? 2008 aastal nägin ma seda limaseent esimest korda ja mällu talletus see sellisena:
    http://pilt.delfi.ee/picture/4469147/
    Silvia, õppetunnid teevad tõesti rõõmsaks :)

    VastaKustuta
  4. Neid pilte vaadates tuleb ninna metsalõhna !
    Eriline lemmik on foto sellest läbipaistvast valgest seenest.

    VastaKustuta