Tuli

Tuli on fenomenaalne. Kui mitte õiglane, siis vähemalt aus. 

  Tema käes on ülim võim, mis piiritletud õhk-õrnade  piirjoontega. 

Tuli loob ja hävitab, soojendab ja põletab.

 Tuli on nähtus, mis on hämmastavalt inimlik. 

Temas löövad esile inimese kõige ürgsemad instinktid: kadedus, ahnus, jõhkrus. 

Kui peaks juhtuma, et tema võimul kaovad piirid, siis Ta võtab endale kõik, 

millest tal jõud üle käib. 

Sinna kuhu läheb tuli, järgneb häving ja kaos. 

Ta ei jäta mitte midagi võtmata, kuni lõpuks pole enam midagi võtta. 

Mõned erinevused inimloomusega siiski on. 

Vähesed inimesed suudavad oma ahnusega niivõrd jõhkrad olla, 

kuid inimene ootab oma saaki kauem.

Tuli demonstreerib oma jõudu, andes endeid ja sümboleid. 

Nii veetlev ja lummav tundub ta haare.
Tuli pole igavene. Kord hõljub Temagi igaviku lõputus voolus vastu uuele saatusele...

Valguseta ma näen vaid pimedust ja ei näegi eriti midagi.

Kuid siiski see midagi on tühjus, mis täis on kõiksust...