Kevadised õied Vol.2

Kevadised õitsejad köidavad mind jätkuvalt oma iluga,

kuid kahjuks hakkavad nii mõnedki neist pikkamööda närbuma.

Sellel pildil on üks imeliselt lõhnav nartsiss,
mis igal kevadel rõõmustab eriti mu ema,
sest see on talle mälestus oma emast.

Aaskannike (Viola tricolor) hakkab õitsema varakult
ja tema ilu saab nautida kuni septembrini välja.


Olid ajad, kui see lill oli meie aia liialt enda valdusesse võtnud...
nüüd hoiame me igat taime nagu silmatera!



Rododendron, mis üllatusena kuulub kanarbikuliste sugukonda,
on samuti omaette vaatamisväärsus!


Õitest väljaulatuvad tolmukad on nagu uudishimulikud silmapaarid,
kaelad õieli!

Ja ei saa ma üle ka oma võilillehullusest. Nad on alati kaunid!

Lisan siia lõppu ka ühe video: "Võilille elu", mis on valminud BBC sarja "Taimede salajane elu" operaatori Neil Bromhall´i poolt.

Võilillega toimuv on üles võetud stuudios ühe kuu jooksul, fotosid on tehtud 5 - 45-minutiste ajavahemike järelt ning fotod on lõpuks liidetud ühiseks pildireaks. Põnev ettevõtmine!

Kevadised õied Vol.1

Oli tuuline ilm, õied kiikusid tuules nii peenral kui murul.
Ähvardas hakata sadama.
Vaid korraks piilus tumedate pilvede vahelt päikene!

Harilik hiirekõrv (Capsella bursa - pastoris)

Jumikas (Centaurea)

Mets - lõosilm (Myosotis sylvatica)

Võõrasema e. aedkannike (Viola x wiittrockiana)

Külmamailane (Veronika chamaedrys)

Raske oli tuulega tabada hetke, kuid õnneks jagus kannatust.

Looduselamused Lahemaalt

Kes teist poleks kuulnud või käinud Sagadi mõisas, kus toimivad koos metsamuuseum, mõisa muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Just see, et Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets, viis kaudselt mindki paariks päevaks sinna, kuna osalesin ühel loodushariduse vahendamise koolitusel.

Ilus ilm, meeldiv seltskond, Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, armastuse sümbolina rajatud tiik, kevadine linnulaul, kaunid mõisakompleksid ... mis sa hing veel ihkad!

Järgnevalt jagan teiega mõningaid hetki, mida jäädvustasin mõisa lähiümbruses ning mõisa ja mere vahelistel laantel.

Mõnusa naudingu pakkus Altja jõe nõlvadel ja orus kulgev loodusrada, tutvustades sealseid elukooslusi.

Näha oli kobraste tegevusjälgi - kopratamme, kaldanõlva rajatud urge ja näritud puid.

Mind aga köitsid jällegi väiksemad tegelased

Sai käidud ka Altja neemel, kust oli näha, et meri polnud veel jääst vabanenud.

Madalas merevees uhkeldas 22,6 meetrise ümbermõõduga rändrahn, mil nimeks Altja titekivi ehk Altja suurkivi.

Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.

Stressirohke argipäeva vastu ei aita mitte miski paremini kui tavapärasest rütmist välja astumine ja loodusega ühte hingamine.

Looduse Aasta Foto 2011

Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kutsusid kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel “Looduse Aasta Foto 2011”. Selle aasta fotovõistlus oli pühendatud ÜRO poolt väljakuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale. Võistlusele Looduse Aasta Foto 2011 saabus pilte 1850 autorilt, nende seas ka minu pildid.

Üks minu fotodest "Sõnajala lapselaps" kategoorias
"Vormimängud looduses" pälvis imekombel žürii tunnustuse.

Teisi Looduse Aasta Foto võitjate pilte näed siit:
http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169

Soovin teiega jagada oma rõõmu ja öelda,
et lihtsalt alatu oleks end mitte tunda õnnelikuna!

Voolavad, voolavad kevadised veed...

Pühapäeval olid Keila-Joa parkimisplatsid ning teeveered autosid täis.

Uudistajad oli palju, sest vaatepilt, kuidas üks Eesti suuremaid ja ilusamaid jugasid murrab teed mereni oli imetlusväärne ja võimas.

Keila joa lähedal üle jõe viiva rippsilla raskete rauast käsipuukettide küljes ripuvad kümned ja kümned tabalukud, mis on sinna igavese truuduse märgiks kinnitatud.

Kes veel pole jõudnud, siis nüüd on küll õige aeg suund Keila-Joa poole võtta!

Mis tunne on olla lill?

Mis tunne on olla lill, mille seeme või istik on ostetud, mida on külvatud või istutatud, kasvatatud, kastetud, väetatud, lõigatud, müüdud, jälle ostetud, kingitud, imetletud, pildistatud ja lõpuks...

Ja ikkagi olen ma liigutatud, kui mulle lilli kingitakse ...

Olen KUU

Täna pildistasin meie lähimat taevakeha Kuud, mis asub meist vaid 384 400 km kaugusel. Õhtutaevas näis ta täna lausa uhkeldavat ja palja silmaga ei paistnud see vahemaa sugugi nii väike! Foto tuli välja selline:

Ausalt öeldes olen ise oma esimese Kuu pildi osas veidi elevil, sest poleks kunagi arvanud, et midagi sellist mul õnnestuda võiks. Võib-olla on see aga täiskuu mõju, milleni on veel kaks päeva aega? Te ju olete ometi kuulnud täiskuu mõjudest inimestele ja loomadele? Auuu...:)