Tok-tok-tok...trummeldati täna mu akna taga

Tok-tok-tok...trummeldati täna mu akna taga ja seda päris närviliselt.  Loomulikult ma teadsin, kes see on - ikka seesama vana tuttav suur-kirjurähn, kes minu maja ees juba aastaid elektriposti otsas sepikoda peab.
Männikäbidega käis tihe askeldamine - tühjaks tehtud käbi lendas viuhti elektriposti alla ja kohe toodi sealtsamast kõrvalt  puult asemele uus...
 Toast, akna pealt õnnestus mul teha pilt sellest, kui rähn parajasti vilunult käbi puuprakku sobitas. 

 Minu aknapealset kaameraga plõksimist märkas ka üks mööduv noormees, kes imekombel kohe posti otsa vaatas ja imestas: "Näe, rähn!", ning sealsamas sõbraga kokku saades rääkis, et need rähnid on ikka imelikud küll....
On jah, aga mina otsustasin soojad riided selga ajada ja välja minna.

 Õues tõdesin, et puusepp oli ikka veel oma toimetustega hõivatud, kui korraga lendas sinna veel teinegi rähn...otse posti kõrvale, männi otsa. Järgnes pikk vaikus...

 Käbinärija jättis kohe oma tegevuse pooleli ja liikus posti taha peitu, kus ta püsis tardunult paigal. Vaikus...

Peale pikka vaikust  lõppes asi sellega, et männiotsas istunud rähn lendas ära ja minu õuemeelitaja pani talle järele. 
Vaikuses sünnivad imepärased kokkulepped!