Kes teist poleks kuulnud või käinud Sagadi mõisas, kus toimivad koos metsamuuseum, mõisa muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Just see, et Sagadi mõisnike kunagisele rikkusele pani osaliselt aluse mets, viis kaudselt mindki paariks päevaks sinna, kuna osalesin ühel loodushariduse vahendamise koolitusel.
Ilus ilm, meeldiv seltskond, Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, armastuse sümbolina rajatud tiik, kevadine linnulaul, kaunid mõisakompleksid ... mis sa hing veel ihkad!
Järgnevalt jagan teiega mõningaid hetki, mida jäädvustasin mõisa lähiümbruses ning mõisa ja mere vahelistel laantel.
Mõnusa naudingu pakkus Altja jõe nõlvadel ja orus kulgev loodusrada, tutvustades sealseid elukooslusi. 
Näha oli kobraste tegevusjälgi - kopratamme, kaldanõlva rajatud urge ja näritud puid.
Mind aga köitsid jällegi väiksemad tegelased
Sai käidud ka Altja neemel, kust oli näha, et meri polnud veel jääst vabanenud.
Madalas merevees uhkeldas 22,6 meetrise ümbermõõduga rändrahn, mil nimeks Altja titekivi ehk Altja suurkivi.
Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.
Stressirohke argipäeva vastu ei aita mitte miski paremini kui tavapärasest rütmist välja astumine ja loodusega ühte hingamine.
